Autor:
TÜ õpirände keskus

Erasmus+ programmiga Euroopasse praktikale

Erasmus+ on Euroopa Liidu kõrgharidusalane programm, mille raames on üliõpilastel võimalik õppida või sooritada praktikat väljaspool koduriiki. Välismaal sooritatud praktika annab tudengitele suurepärase rahvusvahelise kogemuse, mis omakorda on suureks eelise tööturul.

Erasmuse programmi välispraktikal osalemise tingimused

Praktikaperioodi pikkus 

  • Saame toetada praktikat, mille miinimumkestus on 2 kuud (60 päeva). Maksimaalne ühe praktika kestus kuni 6 kuud (erandkorras on võimalik taotleda praktika stipendiumi pikendamist).  NB! Programm kasutab perioodi pikkuse arvutamiseks süsteemi, kus igas kuus on keskmiselt 30 päeva (näiteks periood 01.07-29.08 ei ole sobilik ja programmi mõistes 2 kuud, kuigi kalendrist päevi lugedes saate 60 päeva. Sobilik on periood 01.07-31.08). Seega kui plaanite praktikale minna miiniumperioodiks ehk 2 kuuks, siis korrektse perioodi arvutamiseks palun kontakteeruga Erasmuse koordinaatoriga. 
     
  • Erasmuse programmis võimalik osaleda (sh õppimine) iga õppeastme raames (bakalaureuse- või rakenduskõrgharidus/magistriõpe/doktoriõpe) erineva kestusega perioodi jooksul kokku kuni 12 kuud. Näiteks võib minna Erasmusega õppima 5 kuuks, seejärel praktikale 5 kuuks ning veel äsjalõpetanu praktikale 2 kuuks. 
     
  • Erasmuse rahvusvahelise praktika maksimaalne pikkus võib olla kuni 3 kuud. 

Erasmus + lühiajaline põimitud praktika (blended mobility)

Tegemist on füüsilise ja virtuaalse praktika kombinatsiooniga:

  • 5-30 päeva füüsilist (st lähiõpe sihtriigis kohapeal) praktikat.
  • Sellele eelneb või järgneb praktika virtuaalselt (st veebipõhine distantsilt).
  • Õppetöö maht kokku vähemalt 3 EAP-d.

Põimitud õpiränne on avatud kõigile, aga ennekõike võimalus väliskogemuse saamiseks neile üliõpilastele, kes erinevatel põhjustel ei saa pikemas õpirändes osaleda. Põimitud õpirände stipendiumiinfo on leitav siit. 

 

 

  • Praktikat on võimalik sooritada Euroopa Liidu liikmesriikides (v.a Eesti) ning programmiga liitunud riikides- Island, Liechtenstein, Norra, Türgi ja Põhja-Makedoonia Vabariik ja Serbia.
     
  • 2022. aastal lisandus programmi rahvusvaheline õpiränne, mis võimaldab piiratud hulgal üliõpilastest minna praktikale väljaspool EL riike, kuhu kuuluvad: Fääri saared, Šveits, Ühendkuningriik, Andorra, Monaco, San Marino, Vatikan ning lisaks üle maailma järgmised riigid. Rahvusvahelise õpirände puhul stipendiumi määrad tavapärasest erinevad (vaata täpsemalt "Stipendium" alt) ning kandideerida on võimalik teatud piirangutega. Huvi korral ja detailide täpsusatmiseks palun kontakteeru otse Erasmuse praktikakoordinaatoriga. 
     
  • Praktikabaas tuleb üliõpilasel endale ise leida. Soovitusi, kuidas praktikakoht välismaal leida, vaata siit. Praktikabaasi otsimisel tuleb lähtuda ennekõike enda eriala praktika nõuetest.
     
  • Praktikaid saab teha programmi- või partnerriigis mistahes avaliku- või erasektori asutuses, sh kõrgkoolides, mis on tööturul aktiivsed või haridus-, koolitus-, teadus-, noorte- või innovatsioonivaldkonnas. Praktikabaasiks ei saa olla Euroopa Liidu institutsioonid või Euroopa Liidu projekte menetlevad asutused. Saatkonnad ja konsulaadid on praktikabaasiks lubatud. 
     
  • Erandina on füsioteraapia eriala üliõpilastel võimalik välispraktikale kandideerida ka läbi Erasmuse üliõpilasvahetuse konkursi, kuna kehakultuuriteaduskonna ja partnerkõrgkoolide vahel on üliõpilasvahetuse raames kokku lepitud õppekavasisese praktika sooritamise võimalus. Sellisel juhul tuleb üliõpilastel kandideerida üliõpilasvahetuse konkursil, mis toimub 1 kord aastas (veebruaris-märtsis, kandideerimine eelolevaks õppeaastaks) või siis kohtade olemasolul täiendaval konkursil, mis toimub augustis-septembris.
  • Toetuse saamiseks peab välispraktika eest saama ainepunkte ehk see peab toimuma praktikaõppeaine(te) raames, sobivad ka valik- ja vabaained. Samas ei ole praktikaaine mahul programmi poolt miinium- ega maksimumnõuet. 
  • Välismaal sooritatava praktika sisu tuleb eelnevalt kokku leppida oma õppekava programmijuhi või praktikajuhendaja ning praktikabaasiga. Välispraktika arvestamiseks tuleb üliõpilasel enne praktika algust esitada instituuti/kolledžisse välismaal õppija õppeplaan koos praktikaplaaniga ja kolmepoolne õppeleping praktikaks ehk praktikaleping (Training Agreement). Praktikalepingu alusel arvatakse üliõpilane välismaal praktika sooritajaks (erandiks äsjalõpetanud).
  • Üliõpilasel on võimalus nominaalse õppeaja pikendamiseks ainult siis, kui praktikaainete mahuks, mille raames välispraktikat sooritatakse, on 15 EAP-d. 
  • Riigieelarvevälisel õppekohal õppiv üliõpilane maksab välispraktika ajal Tartu Ülikoolile 30% õppeteenustasust. 
  • Täpsemalt palun vaata õppekorraldus välismaal õppimise ajal
  • Praktikaaine asemel on võimalik sooritada doktoritöö praktiline osa välismaal, ainepunktid praktika eest arvestatakse atesteerimisel.
     
  • Doktorandid, kes sooritavad lühiajalist põimitud praktikat: füüsilisele õpirändele (5–30 päeva) võib,  aga ei pea eelnema või järgnema virtuaalne õpiränne ning ainepunktide saamine ei ole kohustuslik
  • Avaldus Erasmuse välispraktika toetuse saamiseks peab olema esitatud enne lõpetamist ehk üliõpilase staatuses. 
  • Välispraktika peab toimuma 12 kuu jooksul alates lõpetamise päevast. 
  • Õppeplaani ja praktikaplaani ainepunktide arvestamiseks ei ole vaja teha. 
  • Äsjalõpetanute praktikaperiood arvatakse viimase, lõpetatud õppeastme hulgas sooritatud Erasmuse perioodi hulka (näiteks, kui üliõpilane on õppinud ja praktikal viibinud magistriastmes kokku 9 kuud, siis äsjalõpetanuna on tal võimalik minna praktikale veel 3 kuuks);
  • Kogu praktikal viibimise perioodi ei tohi olla uuesti asunud õppima ühessegi õppeasutusse. 

Tähtajad ja vajalikud dokumendid

Minimaalselt võib taotluse esitada üks kuu enne praktikaperioodi algust! 
NB! Saame maksta stipendiumit praktikaks üksnes perioodi eest, mil viibite füüsiliselt praktika sihtriigis! Kui soovite alustada praktikat esmalt distantsilt kodust, siis seda perioodi stipendiumiga ei kaeta.

Taotluste esitamise tähtajad:

Jaanuarist kuni maini: iga kuu viimane päev.

Erasmuse välispraktika toetusele kandideerimiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

1. Välispraktika toetuse avaldus
2. Erasmus+ praktikaleping (TA praktikaks). Vorm on paberkujul: praktikalepingu vorm

Vormistamisel palun silmas pidada: 

  • TÜ poolne kontaktinfo: University of Tartu, Ülikooli 18, Tartu 50090, Erasmus code: EE Tartu 02, contact e-mail: erasmustraineeship@ut.ee
  • Receiving Organisation/Supervisor  at the Receiving Organisation: isik, kes vastuvõtvas organisatsioonis Sinu praktikalepingu allkirjastab (otsene juhendaja)
  • Responsible person at the Sending Institution:  TÜ poolsete kontaktisikute nimekiri
  • Praktikaleping kõigi osapoolte poolt allkirjastatud ja skaneerida (originaali ei ole vaja!)
  • Praktikalepingu vormistamise juhendid leiad siit
  • NB! Dokument peaks olema allkirjastatud käsitsi ja skaneeritud (TÜ kontaktisik ja üliõpilane võivad praktikalepingu ka digiallkirjastada) või kui välisjuhendaja soovib kasutada digitaalset allkirja, siis peab see olema leitav e-IDAS nimekirjas. Allkirja peab olema võimalik samal lehel kontrollida. 

 

Praktikaleping palun edastada: erasmustraineeship@ut.ee  

Lisaks tuleb esitada välispraktika arvestamiseks enne praktika algust instituuti/kolledžisse välismaal õppija õppeplaan koos praktikaplaaniga ja kolmepoolse praktikalepinguga. Vormid on leitavad õppelepingu lehelt: õppeleping praktikaks ehk praktikaleping. 

 

 

Vajalikud sammud enne õppirännet

Toetusleping

Enne välismaale minemist tuleb sul sõlmida Tartu Ülikooliga Erasmus programmis osalemise leping ehk toetusleping, kus fikseeritakse programmis osalemise tingimused, õigused ja kohustused (sh aruandlus), toetuse maksmise põhimõtted, välisõpingute periood jmt.  Lepingut saab sõlmida 1 kuni 4 nädalat enne praktika algust. 80% stipendiumi kogusummast kantakse sinu Eesti pangakontole üldjuhul 1-2 nädala jooksul lepingu allkirjastamisest.

Stipendium

Osaledes Erasmus+ õpirändes on sul võimalus saada stipendiumi, mis aitab sul välismaal elamisega seotud kulutusi (osaliselt) katta. Stipendumi makstakse ainult füüsilise õpirände korral - osaledes praktikal distantsilt Erasmus+ programm stipendiumi ei maksa. Füüsilise praktika minimaalne periood on 2 kuud. Oluline on siinkohal tagada, et praktikabaas füüsilise praktika perioodi hiljem ka kinnitab.

Erasmus+ programmi (2023 projekt) praktika eesmärgil osalevatele TÜ üliõpilaste on järgmised Euroopa Komisjoni stipendiumide määrad:

Riikide grupp

Riigid Stipendiumimäär

Kõrgete elamiskuludega sihtriigid

Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Taani 824 €/kuu (30 päeva kuus)

Keskmiste elamiskuludega sihtriigid

Austria, Belgia, Holland, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa 824 €/kuu (30 päeva kuus)

Madalate elamiskuludega sihtriigid

Bulgaaria, Horvaatia, Põhja-Makedoonia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Türgi, Ungari, Serbia 756 €/kuu (30 päeva kuus)  

Rahvusvahelise õpirände praktika*

Fääri saared, Šveits, Ühendkuningriik, Andorra, Monaco, San Marino, Vatikan 824 €/kuu (30 päeva kuus)

Rahvusvaheline õpirände praktika*

Kogu ülejäänud maailm. 700 €/kuu (30 päeva kuus)

*saadaval on piiratud hulgal stipendiumeid

Põimitud õpirände stipendiumiinfo on leitav siit. 

Kõrgem toetuse määr vähemate võimalustega üliõpilastele

  1. Sul on võimalus taotleda pikaajalise praktika puhul kõrgemat toetuse määra, mis on täiendav 250 eurot kuus. 
     
  2. Vähemate võimalustega osalejale on põimitud õpirändes osaledes ette nähtud lisatoetused: täiendav elamistoetus 100 eurot (õpiränne kuni 14 päeva) või 150 eurot (õpiränne pikem kui 14 päeva).

Vähemate võimalustega üliõpilaseks loetakse: 

  • said õpirändele eelneval semestril või saad õpirände toimumise semestril vajaduspõhist õppetoetust (taotlemiseks esita ministeeriumi poolt digitaalselt allkirjastatud vajaduspõhise toetuse määramise otsus), vajaduspõhist eritoetust  või oled saanud TÜ-lt Ukraina kodakondsusega välisüliõpilaste toetust 
  • oled õpirände ajal alaealise lapse/laste vanem
  • oled asenduskodu või eestkostja kodu taustaga
  • oled vähenenud töövõimega

 

Reisitoetused

Reisitoetus on ette nähtud üksnes vähemate võimalustega üliõpilastele:

  • põimitud lühiajalises õpirändes (sh rahvusvaheline suund)
  • rahvusvahelise õpirände pikaajalise praktika puhul (va suunalFääri saared, Šveits, Ühendkuningriik, Andorra, Monaco, San Marino, Vatikan). 

Reisidistants* (üks suund) kilomeetrites

Toetus (edasi-tagasi) eurodes

Toetus säästliku reisimisviisi korral eurodes

10–99

   23

 

100–499

  180

210

 500–1999

  275

320

2000–2999

  360

410

3000–3999

  530

610

4000–7999

  820

 

8000 ja üle selle

1500

 

* Reisidistantsi arvutamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni vahemaade kalkulaatorist.

Rohelise reisimisviisi eelistamise lisatoetus kõigile üliõpilastele

Lisatoetuse taotlemise võimalus üliõpilastele, kes kasutavad õpirändesse suundumisel (mõlemal suunal) säästvat reisiviisi (rong, buss). 
Reisitoetus koosneb:
a) ühekordne lisatoetus 50 €;
b) kuni 4 reisipäeva võrra elamistoetuse perioodi pikendamine: õpirändesse suundudes kuni 2 ja õpirändest naastes kuni 2 reisipäeva.

Tõendamine: reisipiletid (kinnitamaks nii reisiviisi kui reisimise kuupäevi).
Muudel juhtudel arvestatakse stipendium ehk elamistoetus õpirände alguskuupäevast (mil tuleb kohal olla õppetööga seoses) ja reisikuupäevad või niisama varem kohale sõitmine toetuse perioodi arvestusse ei lähe. Rohelise reisiviisi puhul on võimalik reisi pikenemise tõttu elamistoetuse perioodi pikendada. Seda eeldusel, et reaalsed reisi kuupäevad seda tõendavad. Võimalik on taotleda ka ainult lisatoetust (50 €) ja mitte kasutada lisareisipäevade arvelt elamistoetuse perioodi pikendamist (kui see pole asjakohane).

 

Lisatoetus erivajadustega üliõpilastele

Täiendav toetus on mõeldud üliõpilastele, kelle füüsiline, vaimne või tervislik seisund ei võimalda neil osaleda õpirändes ilma täiendava rahalise toetuseta. Õpirändega seotud (tõendatud) kulud, mille (osaliseks) katmiseks on võimalik lisatoetust taotleda, hõlmavad muuhulgas järgmist: kohandatud majutus, reisiabi, meditsiiniline abi, tugiseadmed, õppematerjali kohandamine, tugiisik, jne. NB! Reaalse kulu põhjal makstava lisatoetuse korral tuleb esitada osaleja enda poolt tehtud kulutuste kuludokumendid (nii nimeline leping – kui on tegemist lepinguga reguleeritud teenuse või tootega; nimeline arve kui ka nimeline maksekorraldus või sularahatšekk). Kulutused peavad olema tehtud õpirände perioodil. Küsi lisainfot ja taotlusvormi rahvusvahelise õpirände keskuse õpirände koordinaatorilt.

Erasmuse programmi välispraktikal osalejal on kohustus omada lisaks kehtivale EL tervisekindustusele ka õnnetusjuhtumi- ja vastutuskindlustust.

Euroopa-sisese õpirände korral katab osaleja riiklik terviskindlustus läbi Euroopa ravikindlustuskaardi esmase esmaabi, kuid see ei pruugi olla piisav igas olukorras. Näiteks ei ole see piisav, kui on vaja meditsiinilist transporti koduriiki, kuid pole piisav ka rahvusvahelise praktika korral.

Vastutus- ja õnnetusjuhtumi kindlustust on vaja, et katta kahjujuhtumid, mille põhjustab osaleja või mida põhjustatakse temale. Kui neid kindlustusi ei taga üliõpilasele praktikabaas, siis tuleb vastavalt programmi reeglite järgi sõlmida kindlustuslepped üliõpilasel ise. Äsjalõpetanud peavad kindlasti selgitama välja, kui kaua peale lõpetamist on neil kehtiv EL ravikindlustuskaart ja selle puudumisel ostma endale lisaks ka meditsiiniabi kindlustuse

Lisaks ülaltoodule on soovituslik võtta juurde kindlustus dokumentide, reisipiletite ja pagasi kaotuse või varguse vastu.

Kindlustuse valiku võib teha endale sobilikuma ja soodsaima pakkumise hulgast. Spetsiaalset õpirände kindlustust pakub näites KindlustusEst.

Online Linguistic Support (OLS) toetab Erasmus+ õpirändes osalejate keeleõpet. OLS süsteemis tuleb enne õpirändesse suundumist testida peamise õppekeele (võõrkeeles, mida hakkad kasutama välismaal õppimiseks) oskust, lisaks saad osaleda veebipõhisel keelekursusel, et oma oskusi parandada. OLS testimise ja keeleõppe põhimõtted:

  • keeletest on kätesaadav bulgaaria, tšehhi, taani, saksa, kreeka, inglise, hispaania, soome, prantsuse, horvaatia, ungari, itaalia, hollandi, poola, portugali, rumeenia, slovakkia ja rootsi keeles, nimistusse võib jooksvalt võõrkeeli lisanduda;
  • test tuleb teha keeles, mis on sinu peamine õppekeel välisülikoolis;
  • testimine toimub üldjuhul kaks korda - enne ja pärast õpirännet;
  • lõputest tuleb teha juhul, kui esimese testi tulemus on madalam kui B2;
  • sama õppekeele veebipõhisel keelekursusel osalemine on kohustuslik juhul, kui esimese testi tulemus on madalam kui B2;
  • kõrgema tulemuse puhul on samuti võimalus keelekursusel osaleda või õppida kohalikku keelt;
  • juurdepääs keelekursusele on kogu õpirände vältel;
  • kui keelekursus on määratud, siis tuleb see läbida.

Juurdepääsu keeletestile saad peale Erasmus+ toetuslepingu sõlmimise protsessiga alustamist.

Õpirände ajal

Perioodi kestus on kirjas stipendiumilepingus. Praktikaperioodi on võimalik muuta: lühendada (praktikaperioodi miinium kestus on 2 kuud!) või võimalusel pikendada. Selleks tuleb:

  1. Praktikalepingus kokku lepitud perioodi muutmiseks vormista praktikalepingu muudatus. Allkirjastatud praktikalepingu muudatuse alusel korrigeeritakse ka sinu välismaal õppimise perioodi ÕIS-s. Rohkem infot ja õppelepingu muudatuse vorm leia siit.
     
  2. Toetuslepingus kokku lepitud praktikaperioodi muutmiseks esita rahvusvahelise õpirände keskusesse Erasmuse üliõpilasvahetuse koordinaatorile praktikalepingu muudatus (Training Agreement changes) 1 kuu enne lepingus kokku lepitud perioodi lõppu. 

Kui soovid oma praktikaperioodi pikendada tuleks silmas pidada järgmist: 

  • Erasmus+ programmis saad ühes õppeastmes osaleda kuni 12 kuud (sh praktika ja Erasmus+ üleilmne)
  • Palun kooskõlasta oma plaane programmijuhiga ning küsi võimaluse kohta Erasmuse praktikakoordinaatorilt

Peale praktikat

Peale välispraktika lõppu (1 kuu jooksul lepingu lõppemisest) tuleb esitada välispraktika koordinaatorile välisüliõpilastalitusse:

  • väliskõrgkooli/praktikabaasi välispraktika tõend (Traineeship Certificate), millega vastuvõtva organisatsiooni juhendaja kinnitab praktikal viibimise kuupäevad ja annab lühikese hinnangu (võib olla skaneeritud dokument). Antud dokument võib olla allkirjastatud kuni 5 päeva enne praktika lõppu.
  • Erasmuse programmi aruanne EU Survey oma välispraktika kohta, aruanne saadetakse süsteemi poolt sinu e-maili aadressile.

Välismaal sooritatud praktika arvestamine

Välismaal sooritatud praktika arvestamiseks ja ainepunktide ülekandmiseks tuleb  välispraktika tõend/hinnanguleht/aruanne (vastavalt eelkokkuleppele) esitada praktikajuhendajale, kes märgib oma hinnangu praktikaplaanile, mis tuleb uuesti esitada instituudi/kolledži kantseleisse. Välispraktika  kajastamine vastava õppeastme diplomilisal (akadeemiline õiend) on üks oluline Erasmuse välispraktika toetuse tingimus.

Tiksu "Eesti otsib õpetajat" tuuribussiga

Tartu Ülikooli üliõpilased ja vilistlased tutvustavad sel nädalal gümnasistidele õpetajaametit

Toimub loeng/vestlusring, inimesed istuvad saalis, ees istuvad kolm läbiviijat, pilt on tehtud kuulajate seljatagant

Minust kindlasti õpetajat ei saa

Kolm noort istuvad trepil ning vestlevad omavahel, ühel on käes telefon, teisel sülearvuti

Eva Maria Õunapuu: rahvusvaheline õpe aitab maailma paremini mõista