Õppeainele registreerumisega võtab üliõpilane endale kohustuse läbida vastavas aines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus. Hinnata võib ka jooksva õppetöö käigus toimuvaid kontrolltöid, laboratoorseid töid, referaate jne, mille tulemusi ei kanta protokolli, kuid mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinde kujunemisele.
Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik eksamile pääsemise tingimused. Eksamile või arvestusele pääsemise tingimused ning hinde kujunemise põhimõtted on määratud ainekavas. Kui üliõpilane ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, siis teda eksamile ei lubata ja õppejõul on õigus kanda õppeinfosüsteemis eksamiprotokolli negatiivne tulemus. Eksamile minnes tuleb isikut tõendav dokument alati kaasa võtta. Eksamineerijal (vastutaval õppejõul või tema poolt määratud isikul) on üliõpilase eksamile lubamiseks õigus nõuda üliõpilaselt isikut tõendava dokumendi esitamist.
Alljärgnevad tingimused eksamikorralduse kohta kehtivad ka arvestuste kohta.
Õppeaine toimumise semestril saab valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Eksami toimumise ajad pannakse paika juba tunniplaanide koostamisel. Sügissemestri tunniplaanid on õppeinfosüsteemis kättesaadavad alates 2. maist, kevadsemestri tunniplaanid on kättesaadavad alates 1. detsembrist. Seega juba tunniplaane vaadates ja ainetele registreerudes on üliõpilasele teada vähemalt kaks eksami aega, mille hulgast saab ta ainekursuse lõppedes sobivama valida.
Üldjuhul eksamile eraldi registreeruma ei pea. Kõik, kes on ainele registreerunud, kantakse automaatselt ka eksamiprotokolli. Kuid suure osavõtuga loengute puhul võib õppejõud siiski eksamile registreerumise kohustuslikuks teha (et paremini planeerida eksamiruume jne). Sellisel juhul tuleb end õppeinfosüsteemis eksamile registreerida hiljemalt neljandal päeval enne eksami toimumist. Õppeaines, milles on üle 60 registreerunu, tuleb eksamile registreeruda hiljemalt neljandal päeval enne esimese eksami toimumist. Õppeaines, mille hinne kujuneb tehtud kontrolltööde, kodutööde või uurimistöö hindamise põhjal, määratakse eksamiajaks tööde esitamise tähtpäev või õppetöö lõpu tähtpäev. Korduseksami võimaluse otsustab õppejõud.
Positiivne tulemus eksamil: A, B, C, D, E arvestusel: "arvestatud"
Negatiivne tulemus eksamil: F arvestusel: "mittearvestatud" "mitteilmunud"
Hindamistulemuste teatamise tähtaeg määratakse ainekavas. Igal juhul peavad eksamitulemused olema teada vähemalt viiendal tööpäeval enne korduseksami toimumist, kuid enne semestri lõppu.
Üliõpilane, kes kasutab eksamil keelatud abivahendeid või kaaslaste abi, eemaldatakse eksamilt. Eksamiprotokolli kantakse sellisel juhul negatiivne tulemus.
Üliõpilasel on õigus tutvuda oma kirjaliku eksami tööga seitsme päeva jooksul alates eksamitulemuste väljakuulutamisest ja saada kirjalike tööde kohta tagasisidet. Kui üliõpilane ei ole rahul eksami tulemusega, võib ta oma tulemuse vaidlustada.
Kui üliõpilane eksamile ei ilmu, märgitakse õppeinfosüsteemis eksamiprotokolli "mitteilmunud". "Mitteilmunud" võrdsustatakse keskmise hinde arvutamisel nulliga ja üks eksami sooritamise kord loetakse kasutatuks. Mitteilmumise korral võib üliõpilane sooritada korduseksami samal semestril.
Märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui üliõpilane esitab õppeprodekaanile või instituudi juhatajale tõendi mõjuva põhjuse kohta viie tööpäeva jooksul alates eksami toimumisest. Alates 2019/20. õa kehtib see ka mitmest osast toimuva eksami viimasele osale mõjuvatel põhjustel ilmumata jätmisel ja koondhinde "F" saamisel.
Ühel semestril saab ühes ja samas aines eksamit sooritada kaks korda (korraline eksam + järeleksam). Kui mõlemad, nii eksam kui korduseksam sooritatakse negatiivsele tulemusele, siis üliõpilast ei eksmatrikuleerita, vaid ta peab järgnevate semestrite jooksul uuesti ainele registreeruma ning aine uuesti läbima. Korduseksam ei ole kohustuslik, kui üliõpilane otsustab pärast esimest negatiivset tulemust, et ta läbib aine uuesti. Ühes ja samas aines saab eksamit teha kokku neli korda. Neljanda negatiivse tulemuse korral üliõpilane eksmatrikuleeritakse semestri lõpuks.
Teistsugused reeglid kehtivad arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes. Seal on võimalik kohustuslikes ja valikainetes sooritada üks korraline eksam ning negatiivsele tulemuse puhul veel kaks korduseksamit. Ühes ja samas aines kolmanda negatiivse tulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse.
Positiivne eksamitulemus tuleb kindlasti saada kohustuslikes õppeainetes. Vabaaines võib positiivne tulemus jääda ka saamata, kui õppekavas ettenähtud vabaainete maht saab teiste vabaainetega täidetud.
Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt järgneva semestri alguseks, et saadud ainepunktid läheksid õppeaine toimumise semestri arvestusse. VÕTA otsuse alusel arvestatud õpitulemusi arvestatakse VÕTA otsuse tegemise semestril ja õppeplaani alusel arvestatud õpitulemusi nende esitamise semestril.
Mõjuvatel põhjustel võib õppeprodekaan (kui õppekava haldab valdkond) või instituudi juht (kui õppekava haldab instituut) lubada üliõpilase avalduse alusel, millel on õppejõu nõusolek, korduseksamit sooritada kahe nädala jooksul uue semestri algusest. Õppeprodekaani või insituudi juhi otsusel on võimalik korraline eksam ja vajadusel korduseksam sooritada õppejõu määratud ajal kahe semestri jooksul pärast õppeaine toimumist. Nendel juhtudel kajastuvad saadud (kordus)eksami ainepunktid selle semestri arvestuses, mil (kordus)eksam sooritati. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamine lõpeb üle-eelmisel päeval enne korduseksami toimumist.
Korduseksami (sh ka lõpueksami korduseksami) sooritamise õigust õppeaine toimumise semestril ei ole juhul, kui üliõpilane sai negatiivse tulemuse akadeemilise petturluse tõttu.
Positiivsele hindele sooritatud eksami või arvestuse kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.