Dekaanide valimised | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Dekaanide valimised

22. oktoobril 2019 valisid valdkondade valimiskogud Tartu Ülikooli neljale valdkonnale uued dekaanid. 1. jaanuaril 2020 asuvad dekaanina ametisse Anti Selart, Margus Lember, Raul Eamets ja Leho Ainsaar

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Valimistel osales 62,22% humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna valimiskogu liikmetest.
Anti Selarti poolt andis oma hääle 115 valimiskogu liiget ja Riho Altnurmele väljendas toetust 100 valimiskogu liiget. Seega on uus dekaan Anti Selart.

Sotsiaalteaduste valdkond

Valimistel osales 59,76% sotsiaalteaduste valdkonna valimiskogu liikmetest. Raul Eametsa poolt hääletas 176 valimiskogu liiget.

Meditsiiniteaduste valdkond

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaani valimiste osavõtuprotsent oli 84,66%. Meditsiiniteaduste valdkonnas jätkab dekaanina Margus Lember, kelle poolt andis oma hääle 152 valimiskogu liiget. Ruth Kaldale väljendas toetust 121 valimiskogu liiget.

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Valimistel osales 66,62% loodus- ja täppisteaduste valdkonna valijatest. Leho Ainsaare poolt andis oma hääle 321 valimiskogu liiget ja Varmo Venele väljendas toetust 143 valimiskogu liiget. Seega on uus dekaan Leho Ainsaar.


Dekaaniks kandideerisid

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Vaata HV dekaanikandidaatide debatti järele UTTV-st!
Riho Altnurme, kirikuloo professor ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadusprodekaan
Kandidaadi esitas usuteaduskonna nõukogu.
CV (ETIS)
Loe, miks Riho Altnurme kandideerib dekaani ametikohale ...
Anti Selart, keskaja professor ning ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja
Kandidaadi esitasid maailma keelte ja kultuuride kolledži nõukogu ning valdkonna 20 akadeemilist töötajalt ühiselt.
CV (ETIS)
Loe, miks Anti Selart kandideerib dekaani ametikohale ...
Sotsiaalteaduste valdkond Vaata järele, millest rääkis Raul Eamets valdkonna töötajatega kohtumisel!
Raul Eamets, makroökonoomika professor ja praegune sotsiaalteaduste valdkonna dekaan
Kandidaadi esitasid majandusteaduskonna nõukogu, õigusteaduskonna nõukogu ja valdkonna 19 akadeemilist töötajat ühiselt.
CV (ETIS)
Loe, miks Raul Eamets kandideerib dekaani ametikohale ...
Meditsiiniteaduste valdkond  
Ruth Kalda, peremeditsiini professor ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja
Kandidaadi esitasid valdkonna 10 akadeemilist töötajat ühiselt.
CV (ETIS)
Loe, miks Ruth Kalda kandideerib dekaani ametisse ...
Tutvu Ruth Kalda kandideerimise programmiga ...
Margus Lember, sisehaiguste propedeutika professor, sisekliiniku juhataja ja praegune meditsiiniteaduste valdkonna dekaan
Kandidaadi esitasid valdkonna 22 akadeemilist töötajat ühiselt.
CV (ETIS)
Loe, miks Margus Lember kandideerib dekaani ametikohale ...
Loodus- ja täppisteaduste valdkond Vaata kandidaatide debatti järele UTTV-st!
Leho Ainsaar, geoloogia vanemteadur ning ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor
Kandidaadi esitasid keemia instituudi nõukogu ning ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogu
CV (ETIS)
Loe, miks kandideerib Leho Ainsaar dekaani ametikohale ...
Varmo Vene, programmeerimiskeelte semantika professor, loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppeprodekaan ning arvutiteaduse instituudi asejuhataja
Kandidaadi esitasid arvutiteaduse instituudi nõukogu ning matemaatika ja statistika instituudi nõukogu.
CV (ETIS)
Loe, miks Varmo Vene kandideerib dekaani ametikohale ...

 


Esimest korda toimusid valdkondade dekaanide valimised elektrooniliselt. Dekaanide valimisel võis vajadusel korraldada kuni kolm hääletusvooru

Kuna üheaegselt valiti mitu dekaani, valmistas valimised ette ja korraldas need rektori poolt moodustatud üks kuueliikmeline valimiskomisjon.

Dekaanid valiti valdkondade valimiskogude poolt, millesse kuulusid:

  • valdkonna akadeemilised töötajad, kelle töökoormus õppejõu või teadustöötajana oli vähemalt 20 tundi nädalas;
  • üliõpilaste esindajad valdkonna nõukogus ja valdkonna instituutide ning kolledžite nõukogudes.

                                                                                                                                                                                                              

 

Dekaanikandidaatide vastused ülikoolipere küsimustele

1. Milliseid konkreetseid samme võtate tulevikus ette, et leevendada kõrghariduse ja teaduse alarahastamisest tingitud tagajärgi?

Raul Eamets (sotsiaalteaduste valdkond)
Ega täna väga palju valikuvõimalusi ei ole. Tasuliste kavade loomine (ingliskeelsed kavad), osakoormusega õppe erandite taotlemine, uute õppevormise juurutamine, kus eeldatavasti on võimalik tasu küsida nagu üheaastased magistrikavad, täienduskoolituse moodulid. Tasulise õppe puhul on sihtgrupp ikkagi töötavad inimesed. Tuleb hakata tegutsema, sest ei saa jääda ootama, millal riik muudab oma meelt ja kõrghariduse rahastamise prioriteediks seab.

Ruth Kalda (meditsiiniteaduste valdkond)
Esmalt, teadus- ja õpperahade aktiivne juurde taotlemine peab jätkuma ning seejuures saab meditsiiniteaduste valdkonna dekaan teha koostööd dekaanide, ülikooli rektori ja ka teiste teadus-ja arendusasutustega. See tähendab aktiivset kohalolekut seal, kus raha jagatakse – ministeeriumides ja haigekassas. Usun, et siseriiklikku teaduse rahastamist on võimalik suurendada ja tagasilöökidest ei tasu heituda.
Kuna koos ollakse tugevamad, näen ühe lahendusena teadusrahade taotlemiseks suuremate konsortsiumide tekitamist. Ka  Euroopa finantsmehhanismides hinnatakse üha enam neid projekte, kus ülikoolide ja teadusasutuste kõrval osalevad taotlustes ka haiglad, ettevõtted, perearstikeskused ja teised teadustulemuste praktikasse viijad.

Margus Lember (meditsiiniteaduste valdkond)
Minu põhimõte on olnud ja jääb, et dekaani üks pidevaid ülesandeid on selgitada, põhjendada, taotleda ja organiseerida ressursse akadeemiliseks tööks, ja seda mitte ainult Haridus- ja Teadusministeeriumis. Lisaks grandikeskusele peaks ka valdkond grantide taotlejatele abi pakkuma ja julgustama osalema rahvusvaheliste grantide taotlemisel. Valdkonnal on oluline jätkata teadusraha puudumisel ajutiste sildamistega. Samuti pakkuda eelarvetuge tegevustoetusele, kui mõni allüksus on kriisis. Meie valdkonnas on need mehhanismid kõik toimivad, mistõttu lühiajaliste probleemidega saame kindlasti nii hakkama, et me ei kaota väärtuslikku kompetentsi ega häid kolleege. Suuremas plaanis on see aga ülikooli kui terviku ning kogu kõrgharidus- ja teadusasutuste ühismure.

Leho Ainsaar (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Rahastuse kõikumistega tulevad üldiselt paremini toime üksused, kelle rahastus on mitmekesisem. Seega üks tugev instituut võiks olla edukas nii ETAgi projektide kui ka teadus-arenduslepingute ja riiklike programmide täitmisel, nii põhi- kui doktoriõppes, nii Eesti kui Euroopa rahastuses. Tundub, et lähitulevikus soosivad rahastajad senisest enam rakendusuuringuid. Seega instituudid, mis neid võimalusi piisavalt kasutanud pole, peaksid oma teaduspotentsiaali rohkem selles suunas püüdma rakendada. Kõrgharidusse eraraha kaasamise eelduseks on muidugi piisav turg, mis on valmis maksma. Aga kui halvad stsenaariumid realiseeruvad, tuleks ülikoolil leida võimalusi ajutisteks toetusteks, mis tekitaks üksustele lisaaega uute tingimustega kohanemiseks ja strateegiate muutmiseks. Dekaani roll saab siin olla koordineeriv ja suunav.

Varmo Vene (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Tuleb soodustada võimalusi alternatiivsete lisarahastusallikate leidmiseks. Näiteks lihtsustada väikesemahuliste teenuslepingute sõlmimist ja vähendada neilt võetavat overhead`i.

Anti Selart (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Dekaani võimalused üksinda selles suhtes midagi tõhusat ette võtta on arusaadavalt väga piiratud. Igal juhul on tähtis hoida ka keerukate aegade kiuste alal ülikooli mitmekesist teaduslikku potentsiaali, mis esimeses järjekorras peitub ülikooli inimestes. HV valdkonnas on baasfinantseerimise summade sel eesmärgil kasutamiseks mehhanism olemas ning see on end paaril viimasel aastal ka heast küljest näidanud. Ülikool tervikuna peab jätkuvalt tegema avalikku selgitustööd teaduse ja kõrghariduse rahastamise muredest, mille juures ka dekaanidel on oma oluline roll. Valdkonna sees saab panna senisest veelgi suuremat rõhku teadusraha ülikoolivälisele taotlemisele ning teistele lisarahastuse leidmise võimalustele.

Riho Altnurme (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Üks samm, mis on ülikoolis juba tehtud, on olnud grandikeskuse loomine ja grantide kirjutamiseks kogenud spetsialistide palkamine – meil on nüüd ka humanitaarvaldkonna jaoks oma spetsialist, kes meid aitab. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on baasfinantseerimise jagamisel käibel skeem, mille kohaselt pakutakse toetust neile, kes on granditaotluse esitanud, kuid on suure konkurentsi tõttu rahastusest ilma jäänud. Inimeste jätkuv motiveerimine ja toetamine välisrahastuse taotlemisel oleks kindlasti üks samm. Tuluallikate mitmekesistamine nõuab veel palju tööd.
Teine samm on selgitustöö otsustajatele riigi tasemel, et ei tohi külmutada kõrgharidusele ja teadusele mõeldud summasid majanduskasvu tingimustes. Dekaan on üks rektoraadi liikmetest, kes sellega tegelema peab.
Kolmandaks peab kindlasti tegelema valdkonnas tehtava õppe- ja teadustöö analüüsiga, et leida koostöövõimalusi ja vajadusel tööd ümber korraldada. Dekaan saab selleks motiveerida valdkonna struktuuriüksuste juhte.


2. Kuidas suhtute mõttesse kehtestada ülikoolis kõigile tudengitele kehtiv universaalne õppemaks?

Raul Eamets (sotsiaalteaduste valdkond)
Kogu maailma kõrgharidus liigub pigem selles suunas, et kaasatakse rohkem eraraha. Samas universaalse õppemaksuni on meil veel pikk tee minna, sest see eeldab riiklike sotsiaalsete garantiide süsteemi loomist. See tähendab riiklikku õppelaenu süsteemi ja tagasimaksmise diferentseerimist vastavalt lõpetamise järgsele töötasule või vastavalt riigi jaoks olulise eriala omandamisele. Kõike seda ei saa ülikool ise kehtestada. See on poliitiline otsus. Tänane seadusandlik raamistik ei võimalda universaalset õppemaksu kehtestada.

Ruth Kalda (meditsiiniteaduste valdkond)
Meditsiiniteaduste valdkonnas on õpe pikk, arstiteaduses on põhiõppe kestuseks kuus aastat. Teistel erialadel on viieaastane õpe. Seetõttu on eeskätt arstiõppes õppelaenu koormus põhiõppe lõpuks suurem kui teistes valdkondades. Arstiõppes ja ka hambarstiteaduse mõnel erialal lisandub sellele veel residentuur pikkusega 3 kuni 5 aastat, mille vältel teenitakse samuti pigem arsti miinimumpalka ning pangalaenu tagasimaksmist on võimalik alustada sageli alles 10 aasta pärast, mis seab arstid ebavõrdsesse seisu võrreldes teistega. See võib suurendada väljalangevust ja ebavõrdsust ka õppijate hulgas, mistõttu ma ei poolda universaalse õppemaksu kehtestamist vähemalt arstiõppes.

Margus Lember (meditsiiniteaduste valdkond)
Praeguseks olemasoleva informatsiooni alusel on minu seisukoht kindlalt eitav.

Leho Ainsaar (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Negatiivselt. Ülikoolis on rida erialasid, sh suurem osa loodusteadustest, mis on ühiskonnale vajalikud, aga kannatavad juba praegu puuduva sisseastujate konkurentsi tõttu. Neile valdkondadele/erialadele tuleks siis pidevalt hakata erandeid ning eristipendiume looma, mis mingil hetkel võivad rahapuudusel lõppeda vms. Küll aga võiks kaaluda osalist õppemaksu sellistel erialadel, kus valmisolek maksta on olemas, konkursid suured ja/või ülikooli koolitusvõimsus juba praktiliselt piiri peal. Seega mitte üldine maks, millest tehakse erandeid, vaid erandina maks seal, kus see on põhjendatud.

Varmo Vene (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Universaalsesse õppemaksu suhtun ettevaatlikult. On selge, et Eesti kõrgharidus on alarahastatud ning universaalse õppemaksu kehtestamine oleks üks võimalik viis lisaressursside saamiseks. Samas, selle kehtestamise eeldus on toimiva õppelaenusüsteemi olemasolu. Kui selline suudetakse välja töötada, siis on õppemaksu rakendamine ka võimalik, vastasel korral mitte.

Anti Selart (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Kuni olukord kõrghariduse rahastamises ei vii ühel hetkel sinnamaale, et niisugune samm osutub eluspüsimise nimel möödapääsmatuks, ma universaalset õppemaksu ei poolda. Sellise otsuse korral tuleb igal juhul väga hoolikalt kaaluda võimalikke tagajärgi, võttes arvesse mitte ainult riigisisest, vaid ka rahvusvahelist konkurentsi ülikoolide vahel. Oluline on ka tagada kõrghariduse kättesaadavus kõikidest sotsiaalsetest kihtidest pärit üliõpilastele.

Riho Altnurme (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Diskussiooni sütikuna on mõte hea, kuid rakendamist ma õigeksei pea, sest erialad on erinevad ja samuti sisseastujate huvi nende vastu. Universaalne õppemaks süvendaks ilmselt veelgi üliõpilaste kalduvust valida teatud erialasid pragmaatilistel kaalutlustel. Kõigi erialade õppe tasuta pakkumine on seda tendentsi nagunii juba suurendanud. Võimalik oleks kehtestada õppemaks erialadel, mille järele on suurem nõudlus.


3. Kuidas muuta euroraha kasutamine ülikoolis läbipaistavaks, et hoida ära võimalikku skeemitamist?

Raul Eamets (sotsiaalteaduste valdkond)
Ma arvan et süsteemid on praegu juba väga bürokraatlikud ja keerulised. Kogu see valdkond on tegelikult pigem üle- kui alareguleeritud. Selle vastu, et keegi süsteemi oma huvides ära kasutab, me ei saa. Kui üldistada, siis võib öelda, et kui 3% mingit olukorda (regulatsiooni jne) kuritarvitab, ei pea selle pärast 97% kannatama. Me ei tohiks oma regulatsioone tehes eeldada, et 97% inimestest on halvad ja 3% head. Reaalsus on ikka pigem vastupidi.

Mis puutub tööaja tabelitesse üldisemalt, siis tegelikkuses ei mahu tänase akadeemilise töötaja tööaeg paraku viiepäevasesse töönädalasse ega kaheksatunnisesse tööpäeva. Eriti, kui täidetakse administratiivseid ülesandeid või juhitakse suuri teadusprojekte. See on paraku reaalsus.

Ruth Kalda (meditsiiniteaduste valdkond)
Euroraha ja kõigi rahade sihipärase kasutamise eest vastutab Tartu Ülikoolis projekti vastutav täitja. On selge, et reeglitest tuleb kinni pidada vastavalt rahastaja nõuetele nii eurorahade kui ka siseriiklike projektide ja toetuste korral.

Pahatahtliku väärkasutamise ärahoidmiseks on juba praegu olemas regulatsioonid ja mehhanismid ning tuleb üle vaadata, kas neis on midagi, mida saab veel enam täpsustada ja selgemalt lahti kirjutada.

Margus Lember (meditsiiniteaduste valdkond)
Teadusgruppide ja allüksuste juhtidel on mure ja vastutus rahastuse tagamisel, ent oluline on järgida kehtestatud reegleid. Kontroll ja tingimused on sageli karmid ja kulukad ning sellest saavad kõik aru. Reeglid on täitmiseks.

Leho Ainsaar (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Euroraha kasutamine on võrreldes kõigi teiste rahadega kõige läbipaistvam juba praegu. Probleem on pigem see, et nii rahastaja kui Eestipoolsed institutsioonid on raha kasutusreeglid ja kontrollimehhanismid muutnud nii formalistlikuks ja detailseks, et nende järgimine praktilises elus on terve teadus omaette. Kui muude rahastuste juures jälgitakse enamasti lihtsat ja loogilist, ka igale ettevõtjale hästi arusaadavat põhimõtet, et makstakse tulemuse eest, siis europrojektide puhul on see tihti hoopis teisiti (tööajatabelid jms mõõtesüsteem). Samas on õige muidugi see, et kui ollakse alla kirjutanud, et raha võetakse vastu just sellistel tingimustel, siis peab seda ka täitma (või projektist loobuma). Kogu probleemi võti on siiski mujal ja mitte ülikoolis.

Varmo Vene (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Euroraha kasutamise põhiprobleem on reegliterohkus ja keerukus. Skeemitamist aitab kõige paremini vältida reeglite lihtsustamine, kuid kahjuks pole see otseselt ülikooli võimuses.

Anti Selart (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Euroraha kasutamise kohta ülikoolis kehtivad piisavalt üksikasjalikud reeglid. Bürokraatia ja paberitöö edasise suurendamise järele pole ilmselt vajadust. Üha keerukamaks ja rakendamise suhtes kallimaks muutuvad reeglid raha kasutamise kohta lähtuksid justkui eeldusest, et teadlased ongi kõik potentsiaalsed petturid. Pigem tuleks ametnikukesksete kontrolliviiside asemel keskenduda töö tulemuslikkuse hindamisele.

Riho Altnurme (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Euroraha kasutamist kontrollitakse nii ülikooli sees kui väljastpool piisavalt tihedalt. Suurejooneline skeemitamine saaks toimuda ainult tänu kokkulepetele kontrollijatega. Skeemitamist hoiab ära projektidega töötavate inimeste suhtumine – euroraha on samasugune maksumaksja raha, mille puhul pole ka näivalt hea eesmärgiga petmine lubatav.


4. Ülikoolis võib mõnel pool kohata olukorda, kus ühe instituudi lektori miinimumpalk on sama suur kui teise instituudi professori miinimumpalk. Samal ajal on nõudmised lektorile ja professorile väga erinevad. Kas seda olukorda saaks lahendada ja kui saaks, siis kuidas?

Raul Eamets (sotsiaalteaduste valdkond)
Me ei räägi siin ilmselt mitte miinimumist, vaid tegelikust palgast. Miinimupalgad on ülikoolis keskselt paika pandud ja ühtsed kogu ülikoolis. See, et mõnes instituudis saab lektor sama palju kui professor, saab tähendada ainult ühte asja - lektor on väga aktiivne ja tubli teadusprojektides osalema, teeb väga palju kvaliteetset õppetööd või saab administreerimise eest lisatasusid ja professor ei tee midagi nendest kolmest. Eks igaüks saab siit teha oma järeldused.

Ruth Kalda (meditsiiniteaduste valdkond)
Räägin meditsiiniteaduste valdkonna eest ning siin on minu eesmärgiks vähendada ebavõrdsust erinevate instituutide teadlaste ja õppejõudude palkades. See on üks minu prioriteete ametisse asumise järgselt. 
Õppetööga seonduvas pean vajalikuks õppekorralduse optimeerimist. Meditsiiniteaduste valdkonnas on summaarne õppetöö hulk päris suur. Kas ka alati asjakohaselt? Tuleb teha valikuid: kas õpetada võimalikult palju ja võimalikult paljude õppejõududega või anda edasi tõesti vaid vajalikud põhiteadmised ja oskused ülikooli lõpetavale üldarstile.

Margus Lember (meditsiiniteaduste valdkond)
Palgad määratakse instituutides, võttes arvesse kehtestatud palgamiinimumi, tööülesandeid ja rahalisi võimalusi ning samuti tööjõuturu olukorda. Kui töötajal on rohkem tööülesandeid, siis peab talle ka enam maksma. Meditsiiniteaduste valdkonna miinimumpalgatasemed on kõrgemad kui ülikoolis kehtestatud, ent ka töökoormused on kokkulepitult suuremad. Rohkem palka saab maksta siis, kui teadust ja kõrgharidust rahastataks paremini.

Leho Ainsaar (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Need erinevused on tekkinud nii eri valdkondade erinevate rahastusvõimaluste kui ka üksuste erineva võimekuse tõttu. Ilmselt ei pea keegi tõsiseks lahenduseks seda, kui me instituutide teenitud raha täielikult ümber jagame. See ei stimuleeri küll kedagi. Siin tuleb ikka vaadata alarahastatud üksuse sisse - mis on need põhjused ja millised on võimalused olukorra parandamiseks raha juurde teenimise teel. Struktuurireform pidi viima suurte ja tugevate instituutide tekkimiseni, võib-olla tuleb selle pilguga ka need üksused veelkord üle vaadata.

Varmo Vene (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Ülikoolis on ametikohtade palkade miinimumid kehtestatud tsentraalselt ja professori palga miinimum on kõrgem kui lektori oma. Samas võib küll ühes instituudis olla lektori palk kõrgem kui teise instituudi professori palk. Peapõhjuseks on erialade erinev turusituatsioon ja instituutide finantsvõimekus. Palkade tõstmiseks on vaid üks võimalus – kasvatada tulusid. Tulude kasvatamiseks tuleb lisaks õppe- ja teadusrahastusele leida alernatiivseid allikaid. Näiteks täiendkoolitus, konsultatsiooniteenused, arendusprojektid jmt.

Anti Selart (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Suured palgaerinevused valdkondade vahel on kahetsusväärne tõsiasi, mille tekkimise juures on oma osa eelarvete kujundamise mehhanismil. Kuna olukord ülikoolivälisel palgaturul on erialati erinev, siis päriselt palgalõhesid instituutide vahel vältida ei saa. Drastiliste vahede ärahoidmine peaks siiski olema ülikooli kui terviku ülesanne. Seda ei peaks aga tegema miinimumpalkade sundusliku tõstmisega, mis seab väga täbarasse olukord need, kes vastutavad instituutide finantsseisu eest. Instituutide juhid on väga hästi teadlikud vajadusest liiga madalaid palku tõsta ning võimaluste piires selle nimel ka töötavad.

Riho Altnurme (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Meie erialade võimalused on paraku erinevad. Palgatase sõltub mitmest tegurist: milline on selle eriala esindajate palgatase väljaspool ülikooli (mis nõuab konkurentsivõimelist palka ka selle eriala esindajatele ülikoolis), millised on võimalused saada suuremahulisi grante või teenida tasulise õppega, et saada lisaraha palga maksmiseks. Miinimumpalkade kehtestamisega ametinimetuste järgi on ülikoolis olukorda reguleeritud, aga mitte täielikult. Erialadel, kus keskmine palgatase on madal, tuleks üritada samuti leida täiendavaid tuluallikaid.
 

5. Dekaan saab mandaadi oma töötajatelt, kellel on tema suhtes teatavad ootused. Teisalt allub dekaan ülikooli juhtkonnale, kellel võivad olla teistsugused eesmärgid. Kuidas sellist võimalikku konflikti leevendada?

Raul Eamets (sotsiaalteaduste valdkond)
See on keeruline teema. On olnud päris mitmeid olukordi, kus ma pean dekaanina laskma rektoraadis protokollida oma eriarvamuse, sest mulle tundub, et valdkonna huvidele tehakse liiga. Teisalt on olnud olukordi, kus ma olen enda arvates lähtunud ülikooli kui terviku huvidest ja valdkond on selle pärast võib-olla natuke kannatanud. See on raske optimeerimisülesanne: kuidas leida see tasakaalupunkt, kus ülikooli kui terviku huvid ja valdkondlikud huvid on kenasti tasakaalus. Mõnikord see õnnestub, mõnikord mitte. Mõned teemad oleme dekaanidega eelnevalt omavahel läbi arutanud ja siis on ka kompromisside leidmine hiljem ühise laua taga lihtsam. Aga eks teatud huvide konflikt on sellesse ametisse juba sisse programmeeritud. Sama probleem on senati liikmetel.

Ruth Kalda (meditsiiniteaduste valdkond)
Lähudes praegusest valimise süsteemist, kus dekaan valitakse demokraatlikul teel valdkonna valijate poolt, esindab dekaan selgelt valdkonda ja valijaid. Rektor esindab kogu ülikooli ja vastutab ülikooli kui terviku arengute eest.
Kui eesmärkides ja huvides tekivad ohuolukorrad, siis tuleb konflikti vältimiseks kerkinud probleemi olemust arutada ja otsida lahendusi nii valdkonna- kui ka ülikooliüleseid huve silmas pidades. Seejuures peaks hindama, mida üks või teine samm või valik tähendab ühiskonnale (Eestile) laiemalt. Näiteks, mida tähendab ühe või teise õppekava sulgemine või rahastamise vähendamine mingis valdkonnas ühiskonna kontekstis. Isiklikult arvan veel, et dekaanil peab olema avatus ideedele ja koostööle, kompromissivalmidus ning läbirääkimiste- oskus. Oma otsuseid tuleb osatada selgitada ja nende tagamaid põhjendada.

Margus Lember (meditsiiniteaduste valdkond)
Vastuolu siin ei ole: dekaan töötab valdkonna huvides ning ülikooli kui terviku huvides. Mis muud eesmärgid ülikooli juhtkonnal saavadki olla kui ikka ka valdkondade huvid. Dekaan on rektoraadi liige, kus otsused on kollektiivsed, kus dekaanid esindavad oma valdkonda, ent kus otsustamisel otsitakse alati kõigile vastuvõetavaid lahendusi. Oma valdkonda esindades on vahel vaja olla ka resoluutne, isegi kui oled üksi teistest erineval seisukohal. Senine koostöö teiste dekaanidega on olnud väga konstruktiivne ja vastastikku mõistev ning toetav.

Leho Ainsaar (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Tartu Ülikoolis saab juhtkond oma mandaadi nendelt samadelt töötajatelt, nii et sellist konflikti ei tohiks tegelikult tekkidagi. Tegelikkus on see, et ülikool koosneb väga erinevatest üksustest ning eri tasemetel saavad need huvid siis erineval viisil kokku. Otsused peavad ikka sündima konstruktiivses dialoogis ja üksteise veenmises.

Varmo Vene (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Usun, et sellist konflikti ei saa tekkida. Kui valdkonna töötajatel on teatud küsimustes väga selged ja ühtsed läbiräägitud ootused, siis ülikooli juhtkond neid kindlasti oma eesmärkide seadmisel ka arvestab. Dekaanid on osa ülikooli juhtkonnast ja osalevad kõige otsesemalt nende eesmärkide väljatöötamisel.

Anti Selart (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Ka rektor saab oma mandaadi ülikooli töötajatelt. Tartu Ülikooli tähtis tugevus on tema demokraatlik ülesehitus. Kui võib tekkida olukord, kus ülikooli kui terviku ning ühe valdkonna huvid on omavahel kas näivalt või ka tegelikult vastuolus, on dekaani ülesanne leida arukas kompromisslahendus. Ülikool ei ole mitte juriidiline isik, kaubamärk või juhtkond, vaid ülikooli moodustab kogu ülikoolipere. Ideed ja algatused ei saa siin liikuda vaid ühes suunas ülevalt alla.

Riho Altnurme (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Tuleb saavutada olukord, kus kogu ülikooliperel on sarnased eesmärgid! See nõuab pidevat arutelu, vestlusi ja selgitustööd. Juhtkond peab oma nägemust selgitama. Ainult nii saab võimalikku konflikti leevendada. Dekaan esindab kindlasti oma valdkonna huve ja püüab valdkonda parimal võimalikul viisil arendada.


6. Nimetage kolm kõige tähtsamat küsimust, mille lahendamist peaksite dekaanina kõige olulisemaks.

Raul Eamets (sotsiaalteaduste valdkond)
1. Ülikoolis töötamine peab inimestele meeldima, see tähendab seda, et tööd tahetakse teha, tööl olles tunnetatakse, et sind vajatakse ja see, mida teed, on oluline. Ülikoolist lahkutakse väärikalt.
2. Optimaalne õppekavade struktuur ja arv, mis tooks esile selle sünergia, mis erinevate valdkondade kokkupuutepunktides tekib. Optimeerimine ja efektiivsem korraldus ei peaks olema asjad iseeneses, vaid eesmärk peaks olema olemasolevatele inimestele kõrgema palga maksmine.
3. Ülikooli eelarve põhimõtted peavad seda eelmist mõttekäiku toetama. Teisisõnu tuleb neid põhimõtteid muuta. Tänane ülikooli rahastusmudel ütleb, et rohkem raha saame siis, kui meil on rohkem tudengeid ja anname välja rohkem ainepunkte.

Ruth Kalda (meditsiiniteaduste valdkond)

  1. Pean väga oluliseks õppetöö kvaliteeti, sealhulgas arstiõppes ja ka residentuuris. See tähendab õppeprogrammide sisu ja mahu ülevaatamist ning kaasajastamist, aga ka õppejõudude ja juhendajate õpetamisoskuste süstemaatilist arendamist. Lisaks tähendab see ka juhendamisele pühendatud aja väärtustamist. Õppejõudude palk ei tohi alla jääda arstide miinimumpalgale.
  2. Teadusrahade aktiivne juurde taotlemine. Tuleb aktiivselt teha tööd sotsiaalministeeriumi tasemel, sest just sotsiaalministeeriumil on seadusejärgne kohustus arendada ja toetada tõenduspõhist tervisesüsteemi arenguid Eestis. Noortele teadlastele pean vajalikuks nn. teadusfondi loomist valdkonna juurde, kust igal aastal saaks välja jagada teadusgrante. Üle peab vaatama ka baasraha jaotamise printsiibid.
  3. Meditsiiniteaduste valdkond peab olema aktiivne ja väljapaistev kaasarääkija ühiskonna eest seisvate terviseprobleemide teemadel. See tähendab avalikku esinemist, osalust ministeeriumis ja selle töögruppides, Haigekassas, Terviseameti tasandil ja mujal. Lisaks tähendab see ka avalikku debatti lisaväärtuse andmist.


Margus Lember (meditsiiniteaduste valdkond)
Kõige olulisemaks pean interdistsiplinaarsust, koostööd teiste valdkondadega ning teaduse baasrahastuse jõudmist teadlasteni instituutides. Lisan veel kaks vähemalt sama tähtsat teemat: jätkuv töö üliõpilastele kvaliteetse õppe tagamiseks ning residentuuri arendamine. Eelneva perioodi jooksul kliinikutest, üliõpilastelt ja residentidelt saadud tagasiside alusel on selgeks saanud plaan järgnevateks sammudeks.

Leho Ainsaar (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Teaduses – projektipõhise rahastamise tagasilöökidega toimetulemine.
Kõrghariduses – valdkonna erialade arengu disproportsiooniga toimetulemine (IT laienemine ja loodusteaduste kahanemine).
Struktuuri osas – Genoomika instituudi integreerimine teaduskonda, millega paratamatult kaasnevad küsimused ka valdkonnasisese tööjaotuse kohta.

Varmo Vene (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Kõige olulisemaks pean tasakaalu leidmist IT ja LT teiste õppekavade vahel. Viimastel aastatel on toimunud IT-õppekavades vastuvõtu kiire kasv ja samal ajal on tuntavalt kahanenud vastuvõtt loodus- ja täppisteaduste teistel õppekavadel. Selle peapõhjuseks on tööturu suur nõudlus IT-spetsialistide järele. Üha olulisem on IT-alaste oskuste omandamine ka teistel erialadel. Eelmisel õppeaastal alustasime valdkondliku õppestrateegia väljatöötamist, mis oleks aluseks õppekavade arendamisel tööturu vajadustele paremini vastavaks. Strateegia lõplik väljatöötamine ja selle elluviimine on järgmise nelja aasta põhieesmärk.

Anti Selart (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Oluline on valdkonna jätkusuutlik rahastamine, erialalise mitmekesisuse alalhoidmine ja arendamine ning õppetöö teaduspõhisuse jätkuv tagamine.

Riho Altnurme (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Üldiselt võiks kõige tähtsama küsimuse dekaani jaoks sõnastada nii: humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna positsiooni kindlustamine Tartu Ülikoolis, Eesti ühiskonnas ja maailma teaduses.
Esimesed kaks sõltuvad kolmandast. Sellest tulenevalt oleks teine tähtis küsimus rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine ja kolmas on kahtlemata töötajate väärika tasustamise küsimus.


7. Milline peaks olema Tartu Ülikooli valdkondade vastutus ühiskonna ees (nt lisaväärtuse andmine avalikku debatti)?

Raul Eamets (sotsiaalteaduste valdkond)
Eks iga valdkond peab kandma vastutust nendes valdkondades, millega tegeletakse. Sotsiaalia puhul hõlmab see vastutus kõiki meie valdkonna teemasid: eesmärgiks parem ja teaduspõhine poliitikakujundamine, kvaliteetsem õigusloome, ühiskonna analüüs ja selle taustal targemad otsused, laiem kandepind majanduslikule analüüsile ning ettevõtlikkusele, motiveeritud ning kõrgelt haritud õpetajad, psühholoogid ning logopeedid. Kõikides nendes valdkondades tuleb anda oma panus ja minu arvates seda praegu ka päris hästi ka tehakse.
Mulle meeldivad numbrid. Kui vaadata Eestisiseseid teaduslepinguid ja toetusi, siis kolme aastaga (2016–2018) on see arv valdkonnas kasvanud 36%. 2019. aasta tulemusi veel ei ole. Meie inimesed on aktiivselt sõna võtnud meedias. Kui vaadata 2018. a meediatöö kokkuvõtet, siis olime humanitaaridega sama tublid. Mõlemas valdkonnas oli 76 ajakirjanduses sõna võtnud töötajat. Mõlemas valdkonnas oli 29 inimest, kes olid kirjutanud 2 või rohkem kirjatükki. Seda ei ole ju vähe! Ma ei suuda üles lugeda kõiki neid komisjone, nõukogusid ja ekspertkogusid, kus meie inimesed aktiivsed on. Viimane näide suuremast koostööst ekspertide tasandil oli „Eesti haridusstrateegia 2035“ visioonipabereid loonud ekspertgrupid. Kolmest kahte gruppi juhtisid TÜ sotsiaalteadlased. Kaasatud olid inimesed praktiliselt kõikidest eluvaldkondadest.

Ma arvan, et Tartu Ülikooli sotsiaalteadlaste akadeemiline jalajälg on ühiskonnas päris suur.

Ruth Kalda (meditsiiniteaduste valdkond)
Eesti ainus meditsiiniteaduste valdkond asub Tartu Ülikoolis ja meil on ainuvastutus ülikooli seinte vahel sündivate meditsiinialaste teadmiste laiemaks ja avatumaks jagamiseks. Üha suurem probleem on parateadmiste levik ja usk imelahendustesse, sest inimesed on üha abitumad tervisealase info sünteesimisel ja kriitilisel hindamisel. Teiseks napib Eesti tervisepoliitikas teaduslikku lähenemist ja tõenduspõhisust.
Seetõttu peame andma valdkonnas tõendusest lähtuva tervisepoliitika tegemisse senisest veelgi suurema panuse. Meie teadmised ei saa jääda laboritesse ja teadusartiklitesse, vaid peavad lihtsas ja arusaadavas keeles jõudma igapäevaellu. Me teame, mis on õige ja mis mitte ja meie ülesanne on selle sõnumi kõigile arusaadavaks tegemine. Meditsiiniteaduste valdkonna sõnastatud missioon, et valdkond osaleb eestvedajana Eesti tervishoiupoliitika kujundamisel, ei peaks jääma vaid sõnadesse. 

Ministeeriumides ja ametkondades peaks muutuma tavaks, et dekaan, prodekaanid ja MV arvamusliidrid on ümber laua, otsustuskogudes, ümarlaudades. MV peab olema tuntud ja tunnustatud kaasarääkija kõigis tervise ja tervishoiu aspektides. Sellise autoriteedi saavutamiseks peab tegema ise palju tööd ning koostööd eri sihtrühmade ja institutsioonidega.

Margus Lember (meditsiiniteaduste valdkond)
Ülikooli üks roll on ühiskonna teenimine. Seda saavad valdkonnad teha erialalise kompetentsi kaudu. Kaasarääkimine peab tuginema teadmistele, mitte arvamusele. Sisuline praktiline nõustamine, mis sageli avalikkuse tähelepanu ei köida, on tähtsamgi kui meediakanalites vaidlemine. Meie valdkonnas on erialanõunikuks olemise traditsioon kõigil kliinilistel erialadel. Teistel teemadel kõnelemiseks on instituutides määratud kõneisikud. Riigi institutsioonide esindajad teavad meie teadlasi hästi. Küll aga peame olema ise valmis rohkem nõu pakkuma, sest üha vähem kiputakse seda küsima.

Leho Ainsaar (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Iga valdkond ja iga instituut peaks olema oma teadusala juhtiv keskus Eestis. See määrab ka rolli ja vastutuse ühiskonna ees, mis seisneb nii teadustulemuste rakenduste pakkumises, riigiasutuste nõustamises, teaduse populariseerimises, huvihariduse pakkumises jne. Tõenäoliselt ei saa keegi seda meie erialadel paremini teha ja selleks tuleb aega leida.

Varmo Vene (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Kõige olulisemaks pean ühiskonnas tõenduspõhise maailmavaate edendamist. Toimugu see siis ühiskonna harimise kaudu tasemeõppe- ja täiendõppeprogrammides või ülikooli töötajate avalikus debatis osalemisel.

Anti Selart (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Ülikool on ise ka osa ühiskonnast. Tartu Ülikooli ja tema valdkondade osalemine avalikus debatis ja üldse panus ühiskonnaellu kujuneb iga ülikooli üksiku töötaja lisatust. Ülikooli vastutust ühiskonna ees ei saa mõista mehaaniliselt, nagu seda pahatihti tehakse – lihtsate ja/või otseselt rahas mõõdetavate tulemuste pakkujana. Ülikooli ülesanne on olla valmis vastama nendele küsimustele, mille esilekerkimine on ootamatu ning probleemiseade ettenägematu. See tähendab, et ülikooli vastutus seisneb suurel määral teaduse ja õppetöö vabaduse ning mitmekesisuse eest seismises.

Riho Altnurme (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Tartu Ülikooli peamine panus ühiskonna jaoks on kõrgetasemelise teaduse ja hariduse pakkumine. Kindlasti on väga hea, kui teadlased ja õppejõud osalevad avalikes debattides, jagades eelkõige oma erialast kompetentsi. Mitmetel tundlikel teemadel on teadlased oma sõna julgelt välja öelnud. Tuleb tõdeda, et ühtlasi on see oma teadusala populariseerimine ja aitab ühiskonnas laiemalt teadlaste tööd tutvustada ning teaduse vajalikkust näidata.


8. Millised on teie ideed või ettepanekud valdkondadevahelise koostöö edendamiseks (nii teadustöös, õppetöös kui ka laiemalt ühiskondlike küsimuste arutamisel)?

Raul Eamets (sotsiaalteaduste valdkond)
Meil on valdkondlik arengufond, kust me rahaliselt toetame erinevaid koostöö vorme näiteks kui erinevatest instituutidest (valdkondadest) pärit inimesed taotlevad suuremaid teadusprojekte, korraldavaid rahvusvahelisi konverentse (viimane oli Jaapani-teemaline konverents koos humanitaaridega). Lisaks on olemas erinevad konsortsiumid, mida me toetame, olgu see siis TÜ eetikakeskus, Pedagogicum, TÜ teadusarvutuskeskus või Aasia keskus. Väga tähtsad on ühised suured teadusprojektid. Neid kõiki ei hakka ma üles lugema, aga piisab, kui mainida projekte RITA 1 rahastusskeemide puhul, kus on tihe koostöö LV ja HV teadlastega. Lõpuks võib välja tuua veel ühised õppekavad ja juhendamised. Sai päris pikk nimekiri. Kindlasti ei ole see lõplik.

Ruth Kalda (meditsiiniteaduste valdkond)
Hindan kõrgelt nii valdkonnasisest kui ka valdkondade vahelist koostööd. Dekaani roll on siin koostöö soodustamine, sest koos ollakse tugevamad kui üksi. Hea näide on TÜ genoomika instituudi koostöö Bio- ja siirdemeditsiini ning kliinilise meditsiini instituudiga, sh TÜ kiinikumi ja perearstidega. Rohkem peaksime olema avatud ka teiste valdkondade pädevusele, et tuua oma valdkonda täiendavat teadmist ja energiat.
Teaduskoostöö näited tulenevad praktilisest inimesekesksest lähenemisest. Tervist mõjutavad nii sotsiaalsed, psühholoogilised, keskkonnaalased, majanduslikud, bioloogilised jt tegurid. Üha enam räägitakse sellest, et baasteadustes uuritav vajaks ka rakenduslikke uuringuid tegelikus keskkonnas.
Õpetamisel võiksime kaaluda valdkonnaüleste õppeainete lisamise võimalust. MV-s võiksid need näiteks olla keemia ja bioloogia. Õppeaineid, kus saaksime kasutada teiste valdkondade pädevust, oleksid näiteks ettevõtlus ja majandus. Ise saaksime pakkuda kõike, mis seondub tervisega - epidemioloogia, tervisestatistika, tervisedendus, haiguste õpetus jms.

Margus Lember (meditsiiniteaduste valdkond)
Selle eelduseks on hea koostöö teiste dekaanidega ning ühishuvidele tuginemine ühistes tegevustes. Olen omalt poolt teinud kõik ja teen ka edaspidi nii, et ühistöö edeneks parimal viisil. Pean eriti silmas ühiseid erialade piirimaile jäävaid teadussuundi ning grandivõimalusi, samuti üksteist täiendavaid tegevusi, kus vastastikku tugevusi võimendatakse. See laieneb ka doktoriõppele. Diplomieelses õppes on meie roll tagada üliõpilastele parim haridus ülikooli parimat kompetentsi kaasates. Olen jätkuvalt seda meelt, et ülikooliharidus peab olema enam kui eriala. Eesmärk peab olema laia silmaringiga haritlane.

Leho Ainsaar (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Interdistsiplinaarset koostööd on üsna efektiivselt tekitanud riiklikud programmid, kus eeldatakse teadusasutuste vaheliste konsortsiumite loomist, mis lahendaks kindlaid rakenduslikke küsimusi (Nt RITA jt). Valdkondade roll peaks siin algama juba ministeeriumite nõustamisest selle kohta, milliseid uuringuid oleks mõttekas riigil teadlastelt tellida. Samuti on koostööd soodustanud ülikooli üksusteülesed keskused, mis koondavad eri alade teadlasi kindla fookusteema juurde ja on abiks nii rahastuse leidmisel kui õppetöö mitmekesistamisel. Selliseid keskusi (olgu näiteks maapõueressursside arenduskeskus MAREK jpt.) võiks tekkida rohkem ja jätkuv ülikoolipoolne arengufondi toetus võiks seda stimuleerida.

Varmo Vene (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Leian, et esmalt tuleb analüüsida, millist koostööd praegu tehakse ning millised on siiani olnud takistused. Ülikooli eelarveprintsiibid ei toeta valdkondadeülest koostööd. Näiteks tegevustoetuse jagamisel eraldatakse ülikooli nõukogu otsusega valdkondadele õppekohad, mille jaotamine vadkonna sees on paindlik, kuid valdkondadeülese ühisõppekava puhul jääb õppekohtade leidmine koordineeriva valdkonna ülesandeks.

Anti Selart (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Elu on näidanud, et kui valdkondade vahel avaneb reaalne kõikidele kasulik ning huvitav koostöövõimalus, siis seda ka kasutatakse. Raskused tekivad sageli siis, kui ühel või teisel põhjusel luuakse kõigepealt interdistsiplinaarse koostöö vorm, mida ei õnnestu täita sisuga, millest kõik osapooled oleksid võrdselt huvitatud. Tähtis on olla informeeritud naabrite juures tehtavast. Eduloo näiteks võib tuua arheoloogide, keeleteadlaste ja ajaloolaste koostöö geeniuurijatega, mis on andnud olulisi teadustulemusi.

Riho Altnurme (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Valdkondadevaheline koostöö on tõepoolest üks valupunkte. Koostöö arendamine ja vastutuse jagamine nõuab alati pikemaid läbirääkimisi ja usalduse saavutamist. Olen ise olnud seotud Aasia keskuse käivitamisega ja varem ühe tippkeskusega. Tean selle protsessi keerukust, mis tuleneb sellest, et valdkonnad hoiavad küllalt jäigalt oma piire, kuivõrd ressursside jagamine toimub valdkondade vahel. Üldjuhul viib koostöö edenemisele selline ressursi jagamise mehhanism, mis nõuab koostööd. Võiks siiski veel üritada ülikoolis luua selliseid meetmeid, mis soodustaksid koostööd ehk täpsemalt öeldes – sunniksid selleks.


9. Kas erialade dubleerimine” Tartu ja Tallinna vahel on vajalik?

Raul Eamets (sotsiaalteaduste valdkond)
Kui vaadata asja laiemalt, siis minu isiklik arvamus on,  et meil on liiga palju kõrgharidust andvaid institutsioone (kokku 19). Aga muutuste jaoks vajalikku poliitilist tahet ei ole piisavalt. Kui dubleerimisest rääkida, siis mingis osas on see vältimatu, vähemasti nii kaua kui HTM ei ole võtnud ülikoolide suhtes kasutusele jõuvõtteid. Vabatahtlikku muutusi ei ole eriti toimunud. Ainus erand on siin vist maalieriala sulgemine Tartus. Kui on selge riigi vajadus (erialade puudujääk), siis võib-olla peabki eri kohtades õpetama, sest muidu ei jõua inimesi ette valmistada. Hea näide on siin õpetajakoolitus. Majanduslikust aspektis vaadates tuleb öelda, et mida vähem dubleerimist õpetamises on, seda parem, sest eks me konkureeri samade ressursside pärast (õppejõud, tudengikandidaadid ja raha.) Eesti on väike.

Ruth Kalda (meditsiiniteaduste valdkond)
Lühike vastus on, et dubleerimist, eriti kui õpperahasid riigi tasemel napib, võiks olla minimaalselt. Dekaanina esitaksin ülesande, et Tartu Ülikool peab end kehtestama kvaliteediga, nii et suudame usutavalt demonstreerida, miks oleme paremad ja miks peaks tulevane üliõpilane just meid eelistama.

Margus Lember (meditsiiniteaduste valdkond)
See on sama küsimus, mis sageli päevakorral ka meditsiinikorralduses: ühelt poolt on konkurents edasiviiv jõud, ent teiselt poolt - kui palju konkurentsi väikesesse Eestisse mahub? Eesti-sisese konkurentsi iga hinnaga tekitamine/hoidmine võib tähendada, et ressurssi ei jätku kummalegi keskusele. Olen veendunud, et dubleerimine kaob ajalukku, kui asemele ehitada tugev Eesti kompetents, kaasates parimad jõud Tartust ja Tallinnast.

Leho Ainsaar (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Kõik sõltub dubleerimise tasemest ja ühiskonna ootustest konkreetsetes valdkondades. Ilmselt ei ole mõistlik kritiseerida dubleerimist selliste suurte kategooriate tasemel nagu „loodusteadused“ või „tehnoloogia“. Kitsamate erialade juures võiks toimuda küll kas koondumine, koopereerumine või spetsialiseerumine. Toon näite oma erialalt - geoloogia õpetamine väikestes gruppides mõlemas linnas pole ilmselgelt mõttekas, kuid spetsialiseerumine (nt mäeinsenerid Tallinnas, geoloogid Tartus) võib olla isegi mõistlik.

Varmo Vene (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Sõltub erialadest. Üks äärmus on meditsiin, kus eriala õpetamiseks tehtavad kulutused on väga kõrged ja selle dubleerimine ei ole mitte kuidagi põhjandatud. Vastandiks on IT, kus ei Tartu ega Tallinn suuda üksinda rahuldada tööturu vajadust erialaspetsialistide järele.

Anti Selart (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Erialade „dubleerimine“ Tartu ja Tallinna vahel olemasolevas rahastus- ja demograafilises olukorras ei ole tingimata arukas. Erandiks – vähemalt teadustöö puhul – on Eestit uurivad teadused, kus mitme keskuse alalhoidmine aitab kaasa mitmekesisuse ja diskusiooni arendamisele.

Riho Altnurme (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Eesti keelt, kultuuri ja ajalugu uurivate teaduste puhul on vajalik säilitada võimalus teiseks arvamuseks ja teatud konkurents. See ei tähenda, et rahvusteadused ei peaks olema rahvusvahelised. Rahvusvaheliselt orienteeritud teaduses pole Eesti-sisene dubleerimine, eriti arvestades raskusi finantseerimisel, mõistlik.


10. Milliseid meetmeid võiks võtta kasutusele, et vähendada akadeemilist petturlust (spikerdamine, plagiaat jne)?

Raul Eamets (sotsiaalteaduste valdkond)
Alustan plagiaadist. Tudengitele tuleb selgeks teha plagiaadi mõiste ja selle kasutamise võimalikud tagajärjed. Teiseks tuleb tutvustada nii kaua akadeemilistele töötajatele juba olemasolevaid plagiaadi tuvastamise programme ja meetmeid, kuni nad neid lõpuks kasutama hakkavad. Pikapeale hakkab see ilmselt mõjuma.

Spikerdamisega on keerulisem. Nii kaua, kui kaastudengid tolereerivad spikerdamist ehk ebaausat konkurentsi, ei ole seda ka võimalik välja juurida. Tehnoloogia areneb kogu aeg edasi. Alles siis, kui tekib avalik hukkamõistmine ja vilepuhumine on aktsepteeritud, kaob ka spikerdamine.

Ruth Kalda (meditsiiniteaduste valdkond)
Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös on 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ dokument, millele on alla kirjutanud väga paljud teadusasutused, ülikoolid ja kõrgkoolid. Seda tava peaks tutvustama ja põhiprintsiipe selgitama kõikidele noortele teadlastele. Minu teada tehakse seda doktoriõppe kohustuslikul kursusel „Bioeetika”. Ühiselt väärtuste üle arutledes ja probleemseid olukordi analüüsides omandatakse hea tava põhipintsiibid kergemini, kui neid vaid kirjalikult paberi pealt lugedes.

Meditsiiniteaduste valdkonnas on ausus ning teaduse ja õppe kvaliteet olulised printsiibid ja meie valdkonnas on plagiaati ning petturlust leitud vähe. Selle aluseks on juhendajate ja retsensentide hea töö. Tahan sellega seoses rõhutada, et nii juhendamine kui ka teadustööde retsenseerimine on ülesanded, mis on vastutusrikkad ja seetõttu tuleb neid rolle väärtustada.
Kui aga petturlus on tuvastatud, tuleb sellele reageerida resoluutselt.

Margus Lember (meditsiiniteaduste valdkond)
Ühelt poolt peavad nii õppijad kui ka õpetajad olema nende nähtuste suhtes resoluutsed. Teiselt poolt on tähtis eetika. Meie valdkonnas on elementaarne, et arstlik eetika on osa õppekavast. Ülikoolis peaks konkreetsemalt õppekavades leidma kajastust ka õppimise, samuti teadustöö eetika.

Leho Ainsaar (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Kontrolli mõttes on kõige kindlam tehnoloogiliste võimaluste efektiivne kasutamine (töötab tekstide puhul). Tegelikult on ainukeseks päris lahenduseks üliõpilaste endi hoiakute kujundamine. Kui üliõpilaskonnnas endas on nulltolerants petmise osas, siis seda ka ilmselt ei esine. Eksperimentaalses loodusteaduses on petmine suhteliselt raske juba praegu, sest praktiline laboritegevus peaks ju üsna läbipaistev olema, kui juhendajad vastutustundlikult oma tööd teevad.

Varmo Vene (loodus- ja täppisteaduste valdkond)
Akadeemiline petturlus on tõsine probleem, mis nõuab kompleksset lähenemist. Kindlasti on oma mõju sellel, kui võimaliku pettuse toimepanija peab tõenäoliseks vahelejäämist ning sellega kaasnevat karistust. Ülikool on investeerinud tehnilistesse lahendustesse, mis teatud määral ka toimivad, kuid ei anna siiski täielikku garantiid petturluse avastamiseks. Teisalt on vaja kasvatada tudengite teadlikkust akadeemilisest petturlusest ja selle tagajärgedest. Üsna tõhus oleks ka tudengite hoiakute muutmine, nii et petturlust peetaks valeks teguviisiks ning ka kaasõppurid suhtuksid spikerdamisse jm petturluse vormidesse kriitiliselt. Petturlust aitaks vähendada ka see, kui õpitulemuste kontrolliks kasutatakse rohkem meetodeid, mis välistavad või suurel määral vähendavad petturluse võimalusi (nt suuline eksam).

Anti Selart (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Ainus, mis tegelikult tõhusalt aitab, on suurem nõudlikkus – nõudlikkus õppejõudude poolt, aga veel enam üliõpilaste endi nõudlikkus iseenese ja oma kaaslaste suhtes. Plagiaadijuhtumite lahendamise reeglid on olemas. Neid tuleb julgemalt rakendada.

Riho Altnurme (humanitaarteaduste ja kunstide valdkond)
Suhtumise muutumine õppimisse aitaks paremini kui meetmed. Samas tuleb arendada ka tarkvara, mis aitaks plagiaati avastada ja sellist tarkvara järjekindlalt kasutada. Spikerdamise vastu saab õppejõud üles näidata nõudlikkust ja kirjalikel eksamitel anda ülesandeid, mida lihtsalt spikerdades vastata ei saagi.