Tartu Ülikooli suur medal

Image
Tartu Ülikooli suur medal

Tartu Ülikooli suure medaliga tunnustatakse eriliste teenete eest. Suur medal on asutatud 1995. aastal. Kuni 2002. aastani kandis see nimetust Tartu Ülikooli medal.

Kõigil enne 2020. aastat suure medaliga autasustatutel on õigus saada rinnas kantav teenetemärk. Selleks tuleb esitada akadeemilisele sekretärile avaldus.

2023

Kristjan Vassil, teadusprorektor aastatel 2017–2023, tehnoloogiauuringute professor 

Kristjan Vassili panus ülikooli juhtimise uuele tasandile viimisel on olnud märkimisväärne. Tema võime näha suurt pilti ning julgus teha ebatraditsioonilisi ja mõnikord ka ebapopulaarseid otsuseid aitas saavutada näiteks teaduse rahastamise 1% kokkuleppe, mis on Eesti teadussüsteemi toonud kümneid miljoneid lisaeurosid. Eesti riigile on olnud kriitilistel hetkedel toeks tema usk teaduspõhisesse riigijuhtimisse. Nii nägi ta COVID-19 kriisi puhkemisel kiiresti võimalust, kuidas saavad teadlased aidata riigil teha vajalikke otsuseid, ning pakkus Vabariigi Valitsusele Tartu Ülikooli poolt välja COVID-19 uuringute ja seire korraldamist. 

Peatselt pärast teadusprorektoriks saamist seadis Kristjan Vassil üheks eesmärgiks ülikooli teadustulude kasvatamise senisest palju suuremas mahus välisraha kaasamise abil ning tagas teadlastele selleks vajaliku toe. Ta peab tähtsaks ka teadustulemuste praktikasse rakendamise olulisust majanduse ja ettevõtluse edendamiseks ning on algatanud ja viinud ellu palju uuenduslikke ideid. Nii näiteks asutati tema eestvedamisel UniTartu Ventures OÜ, et investeerida ülikooli intellektuaalomandit teadusmahukatesse ettevõtetesse. 

Plaanide elluviimisel ja muutuste juhtimisel oli Kristjan teadusprorektorina alati innustaja ja eeskuju. Tema eestvedamisel reformiti Tartu Ülikoolis doktoriõpe, loodi doktorant-nooremteadurite ametikohad ja juurutati akadeemiliste töötajate karjäärimudel. Samuti aitas ta korraldada struktuuri- ja juhtimisreformi Tartu Ülikooli Kliinikumis. Need on vaid mõned tema suurematest ettevõtmistest teadusprorektorina.  

Kristjan kandis prorektorina suurematki rolli, kui tema ametikoht nõudis. Tema loomulik vaist ning suur vastutustunne võtta kriiside ajal juhiroll ja langetada julgelt otsuseid on aidanud ülikooli väga rasketel aegadel, olgu selleks rektor Volli Kalmu ootamatu lahkumine, COVID-19 pandeemia või Venemaa kallaletung Ukrainale. 

Kristjan on avatud suhtleja, kes peab tähtsaks kaasamist, oskab kuulata ja kasutab erinevaid arvamusi ülikooli hüvanguks, samuti talub ta hästi kriitikat. Vaidlustes on ta alati avatud vastuargumentidele, et rääkida asjad lõpuni selgeks. Tema karisma ja energia toovad inimesi kokku ning sütitavad akadeemilist ühistunnet ja õhkkonda. Kristjan väärtustab ülikooli ajalugu ja traditsioone ning otsib samas võimalusi põimida neisse uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni. Nii on ta võtnud oma südameasjaks ka Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli rolli mõtestamise tänapäeva Eestis. 

Sel kevadel valiti Kristjan Vassil Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute professoriks. 

Jaak Vilo, bioinformaatika professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik 

Jaak Vilo on üles ehitanud Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ning edendanud arvutiteaduse- ja infotehnoloogiaalast kõrgharidust kogu Eestis. Arvutiteaduse instituuti juhtis ta aastatel 2011–2022, mille jooksul tõusis tänu temale Tartu Ülikooli infotehnoloogia eriala teaduslik tase ja kasvas tähelepanuväärselt lühikese ajaga õpetamise maht. Praegu on arvutiteaduse instituut üliõpilaste arvult ülikoolis suurim ja on atraktiivne koostööpartner nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Instituudis tehakse kõrgetasemelist teadustööd ja käib aktiivne ettevõtluskoostöö.  

Jaak Vilo uurimisvaldkond on seotud arvutiteaduse ja selle rakenduste, algoritmide ja andmeanalüüsi lahenduste ning avatud taristu ja teenuste arendamisega. Tema töö ei piirdu aga kaugeltki mitte ainult instituudi arendamisega: ta on edasi viinud kogu ülikooli ja Eesti teaduse arengut. Tänu tema juhtimisel välja töötatud tarkvarale on olnud võimalik teha avastusi bioloogias – näiteks geeniregulatsiooni, retseptorite tööpõhimõtete, geenifunktsioonide ning eri oomikate ja haiguste seoste analüüsi alal –, ja toetada teiste erialade teadlaste uurimistööd. Viimastel aastatel on üha tähtsamaks muutunud digitaalsete terviseandmete analüüs, mille arenduses Jaak oma kolleegidega aktiivselt osaleb.  

Jaak Vilo on esindanud Eestit Euroopa eluteaduste bioloogiliste andmete haldamise taristu ELIXIR arendamisel, samuti osalenud Eesti geenivaramu ülesehitamises ja selle IT-taristu väljatöötamises. Muu hulgas on ta märkimisväärselt edendanud Eesti keeletehnoloogiat ja juhtinud keeletehnoloogia programmi enam kui kümme aastat.  

Jaak on sihikindel ja kompromissitu eesmärkide saavutamise eest võitleja, kes osaleb aktiivselt avalikus arutelus, armastab väga oma alma mater´it ning seisab pühendunult selle arengu eest.  

2022
Aliis Liin, Juhan Maiste, Miia Rannikmäe

2021
Enn Lust

2020
Toomas Haldma, Raul-Allan Kiivet, Andres Merits, Olev Must, Helle Metslang

2019
Tõnu Meidla, Jaan Einasto, Tiiu Paas, Enn Saar, Margit Sutrop

2018
Luule Epner, Tõnu Kollo, Arvi Freiberg, Eve Oja, Krista Lõhmus, Jaanus Remme, Mati Karelson

2017
Martin Zobel, Birute Klaas-Lang, Jüri Jegorov, Toivo Maimets

2016
Joel Starkopf, Kalju Komissarov, Andres Metspalu, Ergo Nõmmiste, Janno Reiljan, Hele Everaus

2015
Aleksandr Žarkovski, Heino Moldau, Peeter Saari, Peeter Burk, Jaan Eha, Tarmo Kulmar, Anzori Barkalaja, Ivar-Igor Saarniit, Maaja Vadi, Jüri Talvet, Jaanus Harro, Peeter Torop

2014
Jaak Kikas, Toomas Saat, Ants Lõhmus, Kalle Kaarli, Irja Lutsar, Toomas Asser, Mart Ustav, Kristjan Haller, Eero Vasar, Liina-Mai Tooding, Peeter Vihalemm, Raivo Mänd

2013
Agu Laisk, Heiki Tamm, Arne Lepp, Mihkel Zilmer, Raivo Uibo, Ülo Mander

2012
Anne Lill, Raul Narits, Paul Varul, Valter Lang

2011
Talis Bachmann, Heidi-Ingid Maaroos

2010
Mart Sõrg, Helgi Silm

2009
Jüri Allik, Jaak Maaroos, Risto Kalervo Näätänen, Leonid Stolovitš, Kalle Merusk, Arvo Tikk, Richard Villems

2008
Kalle Kasemaa, Tšešlav Luštšik, Varje Sootak, Vladimir Hižnjakov, Ain Heinaru

2007
Alo Ritsing, Ülo Kaasik, Haldur Õim, Mati Kilp, Ants Peetsalu, Ülo Matjus, Mati Abel, Huno Rätsep

2006
Mati Erelt, Tiit Haviko, Ago Künnap, Tõnu Luik, Aavo-Valdur Mikelsaar, Vambola Raudsepp, Jaak Kangilaski

2005
Jaan Mikk, Maido Uusküla, Jüri Kärner, Toomas Tenno, Vaike Uibopuu, Jüri Sepp, Tommy Linné, Teet Seene, Marju Lauristin, Peeter Tulviste

2004
Rein Vihalemm, Ela-Heigi Martis, Ivar Piir, Rein Teesalu, Ott Kurs

2003
Tiit-Rein Viitso, Inge Unt, Jüri Tamm, Rein Pullerits, Edvitar Leibur, Toivo Leiger, Harald Keres, Astrid Saava, Tiina Talvik, Marika Mikelsaar

2002
Ennu Sepp, Hannes Tammet, Helle Tapfer, Martin Kutman

2001
Raul Talvik, Paul Alvre, Kalle Velsker, Lembit Allikmets, Sulev Vahtre, Maido Rahula, Heino Türnpu

2000
Ilmar Koppel, Inge-Maret Orgo, Lembit Pung, Eero Loone, Vello Salupere, Eduard Tamm, Ants Tuulmets

1999
Juhan Peegel, Ene-Margit Tiit, Kaljo Villako, Reinhold Birkenfeldt, Ain-Elmar Kaasik, Lembit Roostar, Valner Krinal, Olaf Prinits

1998
Atko-Meeme Viru, Ado Truupõld, Pavel Reifman, Jüri Tapfer, Ülo Hussar, Toomas Karu, Märt Saarma, Rein Taagepera, Otto Wulff, Hansjörg Döpp, Erich Kukk

1997
Erich Kuus, Henni-Heidi Kallak, Arnold Green, Maie Kalnin, Nikolai Kristoffel, Aadu Loog

1996
Sirje Mark, Karl Kull, Selma Teesalu, Ann Marksoo, Olaf Mihkel Klaassen, Allan Liim, Helmut Piirimäe, Ellen Uuspõld, Tullio Ilomets, Gunnar Karu, Ivar Jaek, Valter Lenk, Ülo Lepik, Ülo Lumiste, Enn Tamme, Herbert Lindmäe, Aleksander Elango, Hans-Voldemar Trass, Viktor Masing, Valner Krinal, Asta Veski, Viktor Palm, Endel Jürimäe, Harald-Heino Peep, Sergei Issakov, Ülo Kaasik, Leo Pokk, Endel Türi, Karl Muru

1995
Ahto Liin, Benita Vissel, Gennadi Vainikko, Oldi Põder-Muistla

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta keeleteo auhinna üleandmine. Pildil Tartu Ülikooli vivaariumi juhataja Sulev Kuuse ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Ülikooliõpik „Rakubioloogia“ valiti Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta keeleteoks

Sõna "eetika" värvilise kujundusega

Kadri Simmi koostatud „Praktilise eetika käsiraamat. Õpik kõrgkoolidele ja gümnaasiumidele“ võitis 2023. aasta parima eestikeelse õpiku auhinna 

Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistluse võitjad Mihkel Köster ja Liis Köster

Üliõpilased täiendasid taas Eesti arhitektuuri ajalugu Vikipeedias